Koos saame energiakriisiga hakkama!

Kiired lahendused:

• Kui sul on valik, siis eelista vannis käimisele duši all käimist ja lühenda pesemisaega. Paigalda säästlikud veekraani- ja dušiotsikud, mis võimaldavad kokku hoida nii köögis kui pesuruumis. Vee tarbimise vähendamisega hoiame kokku ka energiat, mis vee soojendamiseks kulub.
• Kui lühendada duši all käimise aega ühe minuti võrra ja seda teeksid kõik Eesti inimesed, hoiaksime ühes kuus kokku kuni 8 gigavatt-tundi (GWh) energiat – see võrdub enam kui 500 eramu aastase küttevajadusega.
• Keera vesi kinni, kui sa seda hetkel ei tarbi – nii duši all olles ja hambaid pestes, aga ka nõusid pestes. Nõusid pestes ära lase veel pidevalt joosta. Veelgi säästlikum on pesta nõusid nõudepesumasinaga, kuid seda ainult nõudega täidetud masinas. Vee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoidmiseks on soovituslik pesta ja loputada nõusid veidi jahedama veega.
• Pesu pese täidetud pesumasinas ja eelista mitte üleliia määrdunud pesu korral madalamat pesemistemperatuuri. Paljudel juhtudel piisab pesupesemisel 30-kraadise veega pesuprogrammist. Pesu kuivatamisele kuivatis eelista pigem selle tegemist pesurestil (sooja ilmaga õues).
• Koduse veeboileri temperatuur ei pea olema maksimumile reguleeritud, vaid piisab ka 55-kraadisest temperatuurist. Seejuures väheneb ka katlakivi teke. Kes saab, võiks ajastada veeboileri tööd ajale, mil elekter on odavam. Samuti võiks vältida selle töötamist ajal, mil sooja vett kodus ei tarbita – näiteks pikemad äraolekud puhkuse või pühade ajal.

Pikemaajalised lahendused:

• Kui vee soojendamine toimub kodus boileriga, siis on mõistlik hankida võimalikult hea energiaklassiga boiler, mille suurus vastab majapidamise vajadustele. Tänapäeval on saadaval ka nutikad boilerid, mis vastavalt majapidamise tarbimisharjumustele vett õigel ajal üles soojendavad.

Kiired lahendused:

• Reguleeri temperatuur võimalusel madalamaks. Eluruumis, kus inimene viibib pikemaajaliselt, ei tohiks temperatuur olla madalam kui 18 kraadi. Enamikele inimestele on meelepärane temperatuur 21 kraadi. Ühe kraadi sisetemperatuuri langetamisega saavutatakse vähemalt 5-protsendiline küttekulu kokkuhoid, hästi soojustatud majas võib kokkuhoid ulatuda koguni 10-protsendini.
  
  Kui kõigis Eesti kodudes alandataks kütteperioodil toatemperatuuri ühe kraadi võrra, tähendaks see kogu riigis energia kokkuhoidu enam kui 100 gigavatt-tundi (GWh) kuus. Selle kogusega kataks näiteks Eesti suuruselt teise linna Tartu korterelamute aastase maagaasi tarbimise.
  
  Temperatuuri soovitused:
  - eluruumid 20-21 kraadi;
  - magamistoad 18-20 kraadi;
  - korterelamute koridorid 17-18 kraadi;
  - laohooned 12 kraadi;
  - garaažid 5 kraadi.
• Temperatuur reguleeri vastavalt vajadusele - radiaatorit pole vaja üle reguleerida, kuna sel juhul ei soojene ruum kiiremini. Radiaatoritele on mõistlik paigaldada termostaadiga regulaatorid ja reguleerida termostaadi näit vastavalt temperatuurile või vahemikku 2 kuni 3. Toatemperatuuri jälgimiseks ja selle alusel ka radiaatori reguleerimiseks tasub tuppa paigaldada termomeeter.
• Talvisel ajal jäta radiaatorite ette vaba ruumi soojuse tuppa levimiseks. Ära kata radiaatori termostaati kardinaga.
• Kontrolli üle aknad ja uksed ning välista soovimatud õhulekked, mille kaudu külm õhk tuppa tungib. Hoolda akende ja uste tihendid ning vajadusel asenda need uutega, tihendite uuendamist vajavad ka plastaknad.
• Hoia aknad puhtana – määrdunud aknad võivad vähendada tuppa pääsevat valgust kuni 40 protsendi võrra. Kuid päike suudab ka külmal ajal soojapidavate akendega ruume päevasel ajal arvestataval määral soojendada ja vähendada seeläbi kütmise vajadust.
• Kodu tuulutamiseks ava kõik aknad lühiajaliselt. Lühiajaliselt kõigi akende avamine tuulutab kodu kiiremini läbi, ega lase toa seinte ja mööbli temperatuuril langeda. Seevastu pikemaajaline tuulutamine jahutab maha seinad ja mööbli, mistõttu kulub palju energiat majapidamise taas üles kütmiseks.
• Suvel eelista palavuse korral konditsioneeri asemel ventilaatorit. Kui konditsioneer töötab, väldi sooja õhu pealevoolu akendest ja ustest.

Pikemaajalised lahendused:

• Asenda ebatõhus kütteseade või -süsteem võimalusel uue tõhusama ja energiasäästlikuma vastu. Hoolda kütte- ja jahutusüsteeme vastavalt juhenditele korrapäraselt, pikendades seeläbi süsteemide eluiga ja vältides seadmete tõhususe vähenemist.
• Ahiküttega elamus on oluline viia läbi küttesüsteemi – sh korstna – korrapärast kontrolli ja puhastamist. Põletatav puitkütus peab olema kuiv. Loe lähemalt Keskkonnaministeeriumi lehelt „Ahjukütmise ABC“. Hea, kui ahi või kamin on soojust salvestav – see aitab vähendada küttekulu.
• Kui oled küttesüsteemi valimas, siis vaata võimalikult energiasäästliku lahenduse poole. Kindlasti kaalu kütteautomaatika paigaldamist. Automaatika tuleb õigesti seadistada, et selles kasu oleks – kasuta selleks eksperdi abi. Küttesüsteem vali vastavalt oma vajadustele, sh pöörates tähelepanu hoone eripäradele. Kui elad eramajas või ka korterelamus ning hoonel puudub võimalus tarbida soojust kaugküttevõrgust, siis tasub lisaks põhiküttele kaaluda ka lisakütte kasutamist. Olgu selleks elektriküte, soojuspump, kamin, ahi, päikeseküte või muu kütteviis – see aitab vähendada majapidamise sõltuvust ühest kütteallikast ja võib aidata ka viia küttekulusid alla. Tänapäevane automaatika võimaldab soojust toota just selle kütteliigiga, mille puhul seda kõige odavam antud ajahetkel toota on. Näiteks kui elekter on odavam, annab soojust soojuspump, hinna tõustes hakkab sooja tootma mõni muu kasutusel olev kütteallikas.
  
  Kui kütad kodu ainult elektriga, siis on sinu elektriarve suure tõenäosusega kõrgem kui Eesti keskmisel elanikul. Elektri otseküte on sobilik ennekõike väiksema ruumi kütmiseks või kasutamiseks ajutise või sekundaarse küttena suurema pinnaga elukohas. See pole soovituslik hoone põhiküttena, eriti korteris või elamus, mille energiatõhusus on madal. Elektri otsekütteseadmete soetamine ja paigaldamine võib tunduda alginvesteeringuna odav, kuid terve hoone kütmine näiteks elektriradiaatori, soojapuhuri või õliradiaatoriga on pikaajaliselt oluliselt kallim kui alternatiivsed küttesüsteemid.
  
  Hea võimalus kodu kütta on soojuspumbaga. Soojuspump toodab rohkem soojusenergiat kui tarbib elektrit selle tootmiseks, mistõttu on kodu kütmine odavam kui elektri otseküttega. Samas on soojuspumba soetamine ja paigaldamine siiski palju kallim võrreldes elektri otsekütte seadmetega. Kui aga soojuspump valida, siis tuleks eelistada tõhusamaid ja kindlasti Eesti külmale kliimale sobivaid seadmeid. Põhilised soojuspumba süsteemid on:
  • Õhk-õhk soojuspump – alginvesteeringuna odavaim, sobib väiksemale majapidamisele, suurema kodu puhul võib olla ebapiisava võimsusega põhikütteks kasutamisel ja ühtlasi ka üsna kulukas.
  • Õhk-vesi soojuspump – võimaldab kodu hoida soojana ja seda ka kuumematel suvepäevadel jahutada. Õhk-vesi soojuspumpa on soovituslik kasutada uutes või renoveeritavates majades, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madalad, kuid maakütte paigaldamiseks ei ole võimalust. Õhk-vesi soojuspumba soetamine ja paigaldamine on kallim kui õhk-õhk pumbal.
  • Maasoojuspump on võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga kallim, kuid see-eest on seade oluliselt energiasäästlikum ja püsikulud madalamad.

Kaugküttevõrgu piirkonnas asuv korterelamu on mõistlik ühendada kaugküttega. Kaugküttesoojuse tarbijatel tasub lisaks tutvuda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt koostatud soovitustega.

Eelpool mainitud küttesüsteemidele on võimalikud alternatiivid ka tahkekütuse-, pelleti-, gaasi-, vedelkütte- ja elektrikatlad.

• Kodu energiatõhusaks renoveerimine. Energiakulu vähendamise kõige efektiivsem ja olulisem meede on hoone energiatõhusaks rekonstrueerimine, mis aitab hoone energiatarvet oluliselt vähendada. Näiteks tervikliku renoveerimisega võib energiatarve väheneda suisa poole võrra ehk 50%. Oluline on aga seda kõike teha läbimõeldult ja asjatundjatega konsulteerides – näiteks soojustades ei tohi unustada ventilatsioonisüsteemi uuendamist, vältimaks liigse niiskuse ja hallituse tekkimist. Energiatõhususe vaatest on kõige mõistlikum paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis võimaldab täiendavalt küttekuludelt kokku hoida.
  
  Võimalusel renoveeri terve kodu korraga. Tervikliku renoveerimise eeliseks on, et hoonele valitakse koheselt optimaalne lahendus, mis tagab parima tulemuse nii energiatõhususe kui sisekliima vaates ja aitab võrreldes järkjärgulise renoveerimisega hoida kokku tulevastelt investeeringukuludelt. Lisaks uuesti läbitavale planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusprotsessile tuleb arvestada ehitusmasinate ja -seadmete (tellingud, rasketehnika jm) korduva vajadusega, väga suure tõenäosusega tööde maksumus ja materjalid ka kallinevad. Tervikrenoveerimise eeliseks on veel, et elanike mugavust häiritakse ehitustöödega vaid korra. Järkjärgulise  renoveerimise puhul võib seevastu iga paari aasta tagant tekkida vajadus taaskord ehitustöid läbi viia. Eramaja rekonstrueerimise kohta on Kredex pannud kokku juhendmaterjali „Eramaja rekonstrueerimine“.
  
  Osaline renoveerimine. Hoone järkjärgulisel renoveerimisel tuleb planeerida töid nii, et ei oleks vaja tulevikus uuesti neid teha. Näiteks korterelamute puhul tuleb otsasein tulevikus fassaadi terviklikul renoveerimisel uuesti renoveerida.  Nii korter- kui üksikelamu puhul tuleks näiteks fassaadi soojustamisel tõsta aknad soojustatud fassaadiga samale tasapinnale ja varasemalt vahetatud aknad taaskord asendada. Seega kui võtta ette kodu järkjärguline renoveerimine, on seda mõistlik teha viisil, mis võimaldaks järgmist renoveerimise etappi jätkata sealt, kust eelmine pooleli jäi. Kindlasti tasub suhelda ekspertidega, kes vastavalt situatsioonile parimat nõu oskavad anda.
• Energia säästmiseks korterelamus on üheks võimaluseks küttekulude jaotamine tegelike tarbimisandmete põhjal sarnaselt elektritarbimise arvestamisele korteripõhiselt. Selleks tuleb radiaatoritele paigaldada küttekulujaoturid, mille alusel korteriomanikud vastavalt oma tarbimisele soojuse eest maksavad. Oluline on siiski küttekulude õiglane jaotamine ning seetõttu on soovituslik teha jaotus põhimõttel 75% ruutmeetripõhine ja 25% mõõdetud küttekulu. Soovituslik on kasutada ka korteripõhiseid parandustegureid küttekulude õiglaseks jaotamiseks.
• Tooda ise elektrit päikesepaneelidega. Elades majas või korteris on üheks võimaluseks paigaldada maja/korterelamu katusele päikesepaneelid elektri tootmiseks, mille kaudu vähendada võrgust soetatavat elektrit. Elektrit ise tootes ei tule tasuda võrgutasusid, aktsiise ja makse enda poolt toodetud elektrit tarbides, millest tuleneb ka rahaline kokkuhoid.

• Kasuta kodukontori võimalust, kui töö iseloom ja kodune elukorraldus seda võimaldab.
• Eelista ühistransporti või muid sõiduautole alternatiivseid liikumisviise. Kui elad hea ühistranspordiühenduse ja liikumisvõimalustega piirkonnas, võta näiteks eesmärgiks mõned päevad nädalas ühistranspordiga, sobiva ilma korral ka jala või rattaga tööle liikuda. Nii on võimalik tervislik eluviis oma liikumisharjumustega ühildada.
• Võimalusel kasuta sõidujagamist. Kui saad, jaga sõite kas pere, naabrite või sõpradega.
• Pargi ja reisi süsteem Tallinnas. Jäta auto mugavalt ja tasuta sõlmpunkti ning liigu sealt tasuta ühistranspordiga edasi – selleks ei pea olema tallinlane. Teenus on kasutusel Tallinnas ja Viimsi vallas.
• Sõida säästlikult. Soovitusi säästlikult sõitmiseks leiab Transpordiameti veebilehel.
• Eelista väiksema kütusekuluga sõiduautot. Ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõiduauto valikul on abiks kütusekulu ja CO2 heitmeid kajastav teatmik.
• Maanteel eelista ühtlast ja pigem madalamat sõidukiirust. Sõites 110 km/h asemel kiirusega 90 km/h, säästad iga 100 km läbimise kohta keskmisel 1,34 liitrit kütust.